1. Raamatupidamise dokumentide säilitamise kohustus

Raamatupidamise seaduse paragrahv 12

(1) Raamatupidamise algdokumente peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat, alates selle majandusaasta lõpust, mil algdokument raamatupidamises kajastati.

(2) Raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja muid äridokumente, mis on vajalikud majandustehingute arusaadavaks kirjeldamiseks revideerimise käigus, peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat, alates vastava majandusaasta lõpust.

(3) Pikaajaliste kohustuste või õigustega seotud äridokumente tuleb säilitada seitse aastat pärast kehtimistähtaja möödumist.

(4) Raamatupidamise sise-eeskirja tuleb säilitada seitse aastat pärast selle muutmist või asendamist.

(5) Raamatupidamisregistreid, mis on loodud elektrooniliselt, on raamatupidamiskohustuslane kohustatud ka säilitama elektrooniliselt. Elektrooniliste andmete loetavus peab olema tagatud kogu säilitusaja jooksul.


2. Lähetuskulude hüvitamine (alates 01.01.2016)

3.  Puhkuste aegumine 

Kasutamata puhkusepäevade aegumistähtaega arvutatakse puhkusenõude tekkimise aja järgi. Sõltuvalt puhkuse nõude tekkimise ajast on töölepingu seaduse alusel kaks aegumistähtaega: 
1) puhkuse nõue, mis tekkis enne 01.07.2009, aegub 4 aasta jooksul, arvates alates 01.07.2009. 
4-aastast aegumistähtaega kohaldatakse nendele kasutamata põhi- ja lisapuhkusele, mille nõue tekkis enne kehtinud puhkuseseaduse jõustumist 01.01.2002, samuti puhkusele, mille nõue tekkis ajavahemikus 01.07.2005 kuni 30.06.2009. Kuna aegumistähtaega arvutatakse töölepingu seaduse jõustumisest, siis aeguvad kasutamata puhkused 01.07.2013
2) põhipuhkuse nõue, mis tekkis pärast 01.07.2009, aegub 1 aasta jooksul pärast selle kalendriaasta lõppemist, mille eest puhkust arvestati. Kui töötaja ei ole näiteks 2010. aasta eest puhkust või osa sellest hiljemalt 31.12.2011 kasutanud, loetakse see 01.01.2012 aegunuks
Kui töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust, lapsehoolduspuhkust või on ajateenistuses või asendusteenistuses, peatub aegumine selleks ajaks.

4. Erisoodustustest

1) Juhul kui äriühing hüvitab oma töötajale või juhatuse liikmele kiiruseületamise tõttu saadud rahatrahvi või maksab selle ise kinni, tuleb tehtud kulu deklareerida erisoodustusena ning maksta sellelt tulumaks ja sotsiaalmaks.

2) Keelatud kohas parkimise korral äriühingule seaduse alusel määratud trahvisumma tuleks töötajalt/juhatuse liikmelt sisse nõuda, kui on tuvastatud nii autot kasutanud töötaja/juhatuse liikme isik kui ka tema süülisus. Nõudest loobumine tuleb deklareerida erisoodustusena ning maksta sellelt tulumaks ja sotsiaalmaks. Kui mingil põhjusel ei ole ühegi isiku süülisus tuvastatud, on tegemist äriühingu ettevõtlusega mitteseotud kuluga.

3) Kui tasutakse töötaja või juhatuse liikme omandis oleva auto kohta väljastatud parkimistrahv, on samuti tegemist erisoodustusega. Äriühingu huvides parkimise (täideti töö- või ametiülesandeid) tõttu tasutud viivistasu võib arvata ettevõtlusega seotud kulude hulka.

Erisoodustuste hinna määramise kord (link õigusaktile)

5. Isikliku sõiduauto kasutamise kompensatsioon